Eesti-Rootsi-Taani-Saksamaa-Poola-Kaliningrad-Leedu-Läti-Eesti
DAY 1 - Kruiisime
esmaspäev 4.08.2014
Meie motoreis algab seekord hoopis laevasõiduga Stockholmi, Rootsi Kuningriiki.
Lühidalt tegi R. meile plaani, mis viib meid:
Eesti-Rootsi-Taani-Saksamaa-Poola-Kaliningrad-Leedu-Läti-Eesti ringreisile.
Kruiisisime, siis laevaga terve öö Stockholmi poole. Show'd sai, karaoke oli ka, magada ei saanud. Kõige naljakam oli ärgata ehmatusega üles kuskil 04:51 ja vaadata aknast välja ning näha, et laev oli linnas :))) jah sõitis läbi linna :) hiljem selgus, et saar nimega Marienhamn jäi teele ning sellest, siis laev sõidab lihtsalt mööda/läbi.
Vabandust mereloojangu magasin lihtsalt maha ....
DAY 2 - Vihm jälitab meid ja jätab maha
teisipäev 5.08.2014
Mototripil on ilm suhteliselt oluline faktor. Stockholm algas palavalt, aga hiljem jälitasid meid vihmahood, aga need olid sellised korralikud 20-minutised sahmakad, millele järgnes vaikus. Selle vaikuse ajal saab siis nii öelda sõites riideid kuivatada tuule käes.
Teekond viis meid täna: Stockholm, Nyköping, Norrköping, Gryt (köping on tõlkes 'linn').
Punkte oli palju rohkem, aga kohe ei olnud ju märkmikku kuhu üles kirjutada :)
Esialgne plaan oli jõuda Västervik nimelisse linna, aga laevas magamata öö hakkas J.'le nii mõjuma, et peale lõunapausi ja sööki ei suutnud ta enam silmi lahti hoida :) ehk siis hakkas 'nokkima'motika taga. Seega võtsime vasu otsuse ööbita 100km enne Västervikku ja siis homme ausõna sõidame rohkem. Siiski tuli meie tänaseks teekonnaks 350km, mis saabki keskmiselt meie igapäevane number olema, siis jõuame sõita, ringi vaadata ja õhtuid nautida erinevates päeva lõpp-punktides.
Kui nüüd ausalt ära rääkida, siis meie Rootsis käimised on olnud tegelikult ju Stockholmi piires ja Oaxen'i saarel. Seega oli nii palju avastamisrõõmu - rootslaste lemmikvärvid on sinine, kollane, valge ja punane - valget ja punast kasutakse majadel ning sinist ja valget riietumises tihti no ja kolla-sinine on puht patriootlikus :)
Sõidame vaid mööda Läänemere rannikut, kus loodus on imeline - merervaated, tuhanded saared (221 831saart), lahesopid, pankrannikud, kaljud ja ägedad maastikud.
Kõik on alles algues :) rõõmsad ja roosad.
** Tore vahejuhtum oli Norrköpingus, kus olime korra õigest teeotsast mööda sõitnud ning sättisime oma Gps'i ümber, siis astus meie juurde kohalik noormees, kes siis puhtas eesti keeles meiega kõnelema hakkas, et kas saab meile suuna näitamisega abiks olla :) AITÄH toredale poisile. Ehk siis oli vist taas au kohtuda eestlastega välismaal :P
Täna oli kõrvus selline laul: Queen
(asi on muidugi jalgrattast sama kaugel, kui kodu praegu :))
Päikseloojang meie esimeses ööbimiskohas Gryt.
Väike lauluke ka ammustest aegadest, aga Rootsis olles kõlas see mu peas: Mul on paat
DAY 3 - Halb ilm ja ilus saar
kolmapäev 6.08.2014
Täna hommiku hotellis ärgates saime kohe aru, et tõotab tulla suurepärane päev. Terve öö oli vihma ladistanud akna taga, ega päeva peale paremaks ei lubanud minna. Me aga oleme oma plaanitust 100km maas, seega vahet pole, mis ilm - meie peame liikuma Karlskronasse. Juhhei - ca 365km.
Västevikku, kuhu eile pidime jõudma, jõudsime täna :) Oli väga meeleolukas tankimine. Vihm oli nii mega, et isegi Shellli tankla lagi lasi läbi.
Arutasime sõidu ajal, et kas ees on tugev vihm või mitte.... Tundus, et pole hullu midagi. Jõudsime, siis ausõna 1-2minutit sõita ja babahhh meeletu vihmasadu otse ülevalt alla ämbriga - appi!!! jooksime ruttu metsa vihmakombet selga tõmbama (kui sulle tundub, et need motoriided on niigi suured ja sinna ausalt enam midagi ei mahu, siis sa eksid, mahub mahub :)).
Olime siis J.'le kombe selga pannud ja siis oli R. kord - ja voila see kombe oli tegelikult J. oma. Seega hakkasime otsast peale, aga vihmas ja paksudes riietes on see ju käkitegu!!! Noooot!
Tegelikult oli kõik nii naljakas kui ka väsitav, sest selist ämbrivihma tuli järjest ca 3h. Seega temperatuur langes meeletult kuni 13kraadini, siis tuli ka veel motoriiete alla tõmmata soojendavad riided. Ma tean mida lapsed talvel tunnevad, kui neile kombed selga pakitakse :D
Peas ümisesime laulukest lohutuseks:
Непогода из к/ф Мэри Поппинс (Ulfsaki esituses)
Lohutuseks oli ikkagi ka imekaunid väiksed sadamaksesed.Västerviku tankla töötaja - üks hästi tore keskealine mees ütles, et õhtuks pidi ilm ilusaks minema. Peab ju uskuma! Ma uurisin nende paatide/jahtide kohta ning ta rääkis, et rootslastele on veekoha lähedaloleks väga oluline ning näiteks 98% Västerviku elanikel on paat või jaht või muu veepeal sõitev sõiduriist kindlasti. Sellised meeldivad kohtumised ja jutuajamised teevad juba ise olemise nii mõnusaks, et soe hakkab seest poolt.
Imesid ikkagi juhtub, kui meie olime ilma osas juba alla andmas ja nõus ka teekonda muutma, siis istusime maha lõunasöögiks ja päike tuli välja. Juhuuuuuu, kui palju ikka üks ilus, suur, kollane, soojandav pall meile sellel hetkel rõõmu tegi. Ölandi saar, siit me tuleme....
Jätkasime oma teed:
Gryt, Västervik, Kalmar, Mörbylånga, Ölandi saar, Karlskrona.
Öland on Rootsi suuruselt teine saar.
Laius umbes 16km ja pikkus kuskil 80km. Meile see saar väga meeldis - väga erinevate pinnastega ja väga sarnane meie Muhu ja Hiiumaaga. Oma tuulikud, kadakased lagedad põllud, imekaunid loomad - ja suurepärane meri!
Ilma läks ju soojemaks, peaaegu 24kraadi - R. läks ennast juba jahutama :)))) jube palav!
Ölandi saare külastus oli väga kosutav ja andis jõudu jätkata - sihikindlalt Karlskrona poole.
Meie erinevad kaunid teed päevade jooksu -
J. on suure sammu teinud edasi kaassõitja roollis olles :D - saab juba pildistada, filmida ja ka sõnumit saata sõidu pealt! Jeiiii!!! :)))
Karlskrona linnake - taaskord armas ja väike linn. Meil on tõesti vedanud siin olla.
Päikseloojang Karlskronas.
Karlskrona piirkond on jaotunud juba üksi 30'nele saarele.
DAY 4 - Kanged tagumikud ehk Ironbutt's vol 1
neljapäev 7.08.2014
Tänane tee viis meid:
Karlskronast, Ronneby, Karlshamn, Åhus, Simrishamn, Ystad, Malmö - ca 350km
Tee osutus just selliseks, et pingi maitse hakkas suhu tekkima :) Asfalt ja kiirus keskmiselt 50km/h see teeb ka kõige tugevama tagumikuga inimesed ikka pehmeks :)
Mitte igale poole me võime sõita, siin tuli välja, et oli sõjaväelaste harjutusala. Aga see vist on R.'le väga omane :) seega next road please ...
Jana sai oma majaka, mida ta nii väga tahtis näha :)
Lõpp-peatus Malmö,
oli väga armas linnake. Kus meie õhtuse jalutsukäigu ajal selgus, et peaväljakul on toimumas Oktoberfest Malmö :))) Väga meeleolukas üritus - palju mehi linnapeal kaunites traksidega lühikestes pükstes :)
* * No Igor lubas, et kui reisilt tagasi oleme on meil pringid tagumikud - meest sõnast!
Päikseloojang Malmö's
DAY 5 - Breaking point
reede 8.08.2014
Nii eile kui ka täna on ilm väga meid hellitanud, sest keskmiselt on 24kraadi kuuma :)
Oh seda motoromantikat küll - maantelõhnaline, mootorimürinaline, värisev, kiire ja värskendav. Kõige puhtam ja ilusam romantika meeste moodi :) naisteromantika - my ass :)))
Tänane plaan siis:
Lahkumine Malmöst ja ühtlasi Rootsist, läbime Taani ja praamiga sõidame Saksamaale ning lõpp-punktiks Lübeck. Nagu ikka umbes-täpselt 350km.
Rootsi Kuningriik on meile ka märkide maa :) ja üldse mitte halvas mõttes vastupidi! Nad on hästi patriootlikud, I.'le siin oma autoga väga meeldiks, sest Volvosid on tõesti palju, Kalle ei puudu ausõna mitte üheltki hommikusöögilt (kalapasteet), snuusi saab samuti igalt poolt ja endiselt on meie lemmiktanklaks Statoil. Ja miks? Vabandan, et mul puudub fotojäädvustus "süsimustadest maitsvatest lõpututest kannukohvidest", aga Statoil oli see, kes meid siis hea kohviga kostitas :) 🙏🙏🙏
Taani on võrratute sildade maa - üks tähtsatest sildadest ühendab oma vahel Rootsit ja Taanit. Öresundi sild, mis enamuses on sild ja siis lõpus on veealune tunnel. Samuti meil on olnud au sõita Euroopa pikimal rippsillal Taanis, mis ühendab põhisaart ja Fyn saart ning on 18km pikk - uskumatu vaatepilt, selle fotol on ta keskmine :). Ja kuidas nad neid niimoodi vette ehitavad?
Skandinaaviaga jätame täna hüvasti.
Muusika palaks, siis üliarmsa sõbranna esituses Skandinaavia beib
Estland Estland über alles, pool oli läind ja pool oli alles :) ehk tere tulemast Saksamaale.
Praamisõit kestis vaid 45minutit.
Romantika meeste moodi :)
Ilus ujumiskoht kohas nimega Darhm. Siiski saab ka romantikat J. moodi :) Elu on ilus!
Mööda Saksamaad on väga ilus sõita, läbi väikeste linnakeste ja külakeste - kõik on ornung'is :) Siin on sama lugu meil nagu Rootsis, et me ei ole väga Berliinist kaugemale saanud või kiirteedest - aga tõsiselt kaunis on!
Lübeck - tänase õhtu lõpp-punkt.
Puudus täiesti info, kus või mis see on Lübeck. Ja see linn on IMELINE - väga meenutab meie kodulinna Tallinnat. Lübeck on tornide linn ning vana Hansalinn. Ausõna vahe peal on tunne nagu Tallinna vanalinnas jalutaks :)
* Tegelikult nüüd oleme oma motoreisiga oma reisi kaugeimas punktis, siit hakkame liikuma vaid üles poole.
Ka täna sai läbitud kuskil 350km, kokku hetkel siis 4-päeva sõitmist 1366km.
Lübeck on ka martsipani pealinn :) Antud majake on martsipanipoe vaateaken.
See ongi see imekaunis Lübeck seekord martsipanist!
Päikseloojang imelises Lübeckis - see linn võitis meie südamed.
Ja üks loojang veel ühe teise nurga alt :)
See on minu J. lemmik loojangu pilt :)
DAY 6 - Iron butt's vol 2
laupäev 9.08.2014
Täna arvasime olevat iilgelt "kõvad tegijad" ning meie plaan oli läbida 436km.
Saksamaalt Lübeckist Poola linna Szczecin (palun harjutage selle linna hääldamist:)) ja kui kell 21 kohale jõudsime olid tagumikud mõnusalt krampis :P
Teekond viis meid:
Lübeck, Wismar, Rostock, üle Läänemerre ulatuva saare, Greifswald,Szczecin
Saksamaa on hästi kaunis riik, siin on tõesti kõige peale mõeldud, kõige eest hoolitsetud ning super heas korras. Väiksed külakohad, millest läbi sõitsime olid vaatamist väärt iga üks, seetõttu oli ka meie liikumistempo aeglasem.
Ilma suhtes olime ka kohuaeg valves, sest terve päev oli üsna pilvine, saime ka mõnikord selliseid väiksemaid vihmahoogusid, aga meile kui kogenud vihmatrotsijatele oli see "nohu" :)
Käisime ka kiirelt Wismaris ära - oli vaja ennast veidi ravida :D
Wismar on tegelikult kaunis linn, mis meie teekonnale jäi ja kuna meil oli veel söömata traditsiooniline Apfelstrudel, siis tundus väga sobiv see merekaldal ära proovida!
Aber Natürlich - see oli maitsev!
Wustrower - linn Läänemerre ulatuval saarel, kus võtsime korraks aja maja ja no kuulge, see oli meie reisi ESIMENE parim ajastus - 5minuti pärast hakkas ulmeline paduvihm. Seekord pääsesime kuivalt! Jeiiii!
My ass, my beautiful ass ei ole kivist :)
Tegelikult motoreis pole midagi hullu, just arutasime, et meie kehad on harjunud ja ööga kenasti alati välja puhanud, aga ma ausalt ei tea mida asja meie tagumikud siis 6-päeval nii valutama hakkasid?! Igal juhul loogilist seletust väga pole ning üritame ikka kannikaid masseerida ning mitte vinguda ja edasi sõita! Tõelised motohiired!!! Täna siis tegime ära 436km - meie tagumikud teavad seda!!
Aitäh Max, sest see laul kumises meil kõrvades täna terve päev - Моя бабушка курит трубку
Ausalt, siis polnud pepul nii valus, kui seda laulu lauda :))))
** Poolas hotelli ees kohtusime 3 väga meeldivate soliidses eas saksalasega, kes olid pärit Hamburgist. Nemad uudistasid, kust meie pärit oleme ja kui pikalt juba ringi sõidame ning kuhu meie tee meid viib. Motikast on tegelikult väga paljud inimesed huvitatud ja julgevad juurde astuda ning juttu teha. Lapsed tihti lehvitavad ja mehed vaatavad alati järgi! ;)
R.rääkis nendega pikalt laialt saksakeeles (!!) Ühel neist oli kodus ka Harley, millega tuulutamas käia :)
Homme siis terve päev Poolas .... ei teagi mida oodata. Ei oota midagi, eks näis mis tuleb :)
Päike loojus täna meie selja taha, kui olime veel teel Poola. Need kaunid veskid tantsisid päiksele nii ilusti!
DAY 7 - Kas Poola on ilus?
pühapäev 10.08.2014
Täna on meie maaks Poola. Terve päeva kulutame siin sõitmisele. Kuna jälle on sõita pea 386km, siis meie teeks on ainult asfalt.
Eks enamus teavad Poolat, kui hästi suurt riiki, millest läbi sõitmine võtab aega meeletuid tunde, sest kuni pealinn Warsaw'ini viib maante läbi lõputute linnade ja külade ning alles siis hakkab kiirtee Berliinini. Meie kokkupuuted Poolaga on olnud samad - ehk maanteelised ja väsitavad väiksed külad/linnad, mis vahel tundub, et ei lõppegi. Seekord siis otsustasime mööda ranniku äärt sõita, et midagigi Poolast näha ja kogeda.
Kas reklaami ja rekkamaa suudab meid üllatada heas mõttes? Ausõna ma pole üheskis riigis näinud niii palju reklaami. See on tegelikult kohutav, sest kõik majad, aiad, postid isegi kirikud on plakateid täis. Kogu nö. majade olemus jääb täiesti tajumata.
Antud näide on väga soft variant.
Täna J. tunneb, et on kaelalihase ära tõmmanud ja see valu lööb ülaselga pidevalt. Võib täiesti olla sellest meeletult tugevast tuulest, mis aeg-ajalt asfaltil sõites meid murdis, sest kohati oli tuul nii tugev - et J. pidi jalgade ja kätega motikast kramplikult kinni hoidma.
Igal võimalikul hetkel, siis J. venitab ja R. masseerib. 💆🙇
Päkapikumaa? Ma mäletan Poolat ka kui päkapikumaad - igal pool teede ääres müüdi neid igasuguseid ajakujukesi ning palju erinevaid värvilisi päkapikke. Seda on, aga ranniku ääres siiski vähe, nii et ma isegi pilti ei saa sellest :)
Poola on väga katoliiklik maa. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła. Tema plakateid on endiselt näha ka kirikutel. Aga kirikuid ja pühasid paikasid on tõesti üle Poola väga palju. Need on kaunid ja hoitud paigad.
Aga tegelikult peame tunnistama, et oleme ikkagi Poolas pettunud ja just riigis ja tema suhtumises rahvasse.
Kas mitte ajalooliselt polnud Poola suursugune riik? Kunkingriik? Suur impeerium? Mis sellest järgi on, kus seda näha saab? Ühegi rakuga pole seda Poolas sõites tunda.
Kas ainult suures-suures linnas? Hmmm ... nojah. Ning kes hoolitseks rahva eest? Rahvas on närtsinud, mitte motiveeritud, kahtlustavad, majanduslikes raskustes .... seda nägimegi mööda rannikut sõites. Kurb oli tegelikult, sest rahvas on näha ja tunda seda trotsi oma elus suhtes. Igal juhul loodame südamest, et poolakate olukord siiski läheb paremaks.
(VÄGA vabandan ette nende ees, kes Poolat kalliks peavad ja armastavad
- see ju ainult minu vaatenurk asjadele)
Mielno linn asub ühel poolsaarel Läänemeres, aga Poolal on väga väikene merepiir ehk siis väga lühike osa Läänemere äärest. Rannajoone pikkus pidavat olema vaid 524km (eestil on mandri rannajoon 1242km) ja no kui oli pühapäev, siis oli tunne, et sinna vist on kogu Poola kokku tulnud :) Ilma naljata - rahvamass oli meeletu!!! Soe suveilm on palju rahvast kohale meelitanud. Meie naiivitarid arvasime ennast sõitvat läbi kauni poolsaaare, naudime loodust, rahvusparki jne, aga poolsaar oli nagu üks suur Palanga ulmeline rahvamass, terve poolsaar oli äärest-ääreni Made In China asju täis ja no ujuma isegi ei saanud löögile :(
Igal juhul seadsime oma motika nina edasi Sopoti linna poole. See linn on lähedal Poola/Venemaa piirile. Aga tegelikult mitte ainult sellepärast me ei valinud seda linna, see oli R. üllatusööbimine meile. Miks? Meil on homme pulma-aastapäev ja suur au seda veeta seekord siis Poolas :). Ja üllatus-üllatus Sopotis on Eesti ärimeeste oma Spa hotell Mera, kus töötab meie hea tuttav ja endine töökaaslane M.Stenner.
Haaah! Maailm on väike :) isegi Poolas.
Sopot on väga kena kuurortlinnake Läänemere kaldal. Mera Spa hotell oli muidugi super - 7päeva lõpetuseks minna mullivannidesse oma lihaseid lõdvestama, ujuma ja sauna - see on see, mida ausõna selleks päevaks oli täpselt vaja. Sest meil on olnud suhteliselt intensiivne tempo ja selliseks suuremaks nautimiseks pole aega olnud. SpaSpaSpa - aitäh sulle, sest J. kaelalihas andis kohe järgi ning lõdvestus oli suurepärane!
13 pulma-aastapäev - aitäh meile mõlemale nende aastate eest! Ma arvan, et pole maailmas ägedamat tunnet kui armastus - ja meie inimestena oleme maailma õnnelikumad, et saame nii uhkeid tundeid kogeda.
Ja ma väga loodan, et aastatega läheb veel ägedamaks!!!!
Sopoti päike oli siis selline.
PS: Tänase seisuga 2178km kokku tehtud juba :)
SOS ... LOST ....
Eks see blogi pidamine reisi ajal on päris aeganõudev. Eile öösel kirjutasin jälle Nidal ühe postituse valmis, siis aga arvuti aku sai tühjaks ning kõik kadus ära 😢😱😢😱
Igal juhul, mis valesti see uuesti!
R & J
DAY 8 - Pulma-aastpäev
esmaspäev 11.08.2014
Täna on igatpidi üks elevust täis päev :) Pidulik päev ikkagi juba 13-aastat on sellest imelisest päevast juba.
Aga meie mõlema jaoks on kindlasti täna veel sõit Venemaale, Kaliningradi - absoluutselt pole aimugi, kuidas kõik läheb piiri peal ning mis seal toimub. R. on väga väga elevil :D
Midagi on selle Venemaaga ja meestega - ürgne kutse ma arvan :)))
Tänane tee viib meid ära Poolast Venemaale, läbi Kaliningradi ning Nida poolsaarele (Kurskaja kosa), mis kuulub 50% Venamaale ja 50% Leedule. Kusjuures see on J. soov ammu juba olnud sõita üle selle poolsaare täiesti ühelt pool teise. Viisad on meil olemas! Piiripunkt on täpselt saare keskel :)
See on nüüd väike gurmee vahepostitus! :))))
Kõigile toidufännidele restoran Per Se on tõesti kolinud meile palju lähemale :)))) Poola linna nimega Szczesin.
Tegelikult nali naljaks, aga jah The World's 50 best restaurants kohal number 30 asetsev Per Se asub tegelikult NYC, Ameerikas. Mitte Poolas :) see odav Poola verisoon siis vist :P
Sopotist piiripunkti on ca 120km. Seega mõtlesime, kuna meil nii tähtis päev, siis magame välja, jalutame mere rannal, väike Spa tiir veel ja siis alles hakkame sõitma. Ehk siis liikuma hakkasime alles 13.00.
Street Art in Poland (politseionu jäi täitsa kogemata peale :))
Ees ootas meid Poola-Venemaa piiripunkt. Kerge kõhedus oli ikka sees, sest ikkagi viisa riikidega on kord nii, et ei tohiks ju midagi olla valesti, kui sul viisa on, aga .... kunagi ei tea, mida nad tahavad.
Venemaa poolel R. ütles võib minna 1-2tundi, olime ka selleks valmis. Ette ruttavalt öeldes meil läks ca 45-50 minutit - huuuh :) Mis siis aega võttis? Noh eks nad on ju kahtlustavad ja vaatavad passe kord üht pidi, kord teistpidi, kas ikka päris ning R.käis suve alguses ju Murmanskis ja Venemaale sisenemise tempel oli halvasti löödud, et polnud näha nime, mis piiripunktis toimus sisenemine ...... normaale, kuuleme, et arutavad seal oma vahel ja mõtlevad, et mida värki jne. Toksasin siis R.'i, et ütle neile, mis ja kus käisid, et äkki piisab. No siis neiuke rahunes veidi ja keerutas veel seda passi ca 10.minutit enne kui templi pani, mis meid siis ametlikult Venemaale siseneda lubas. :))) Jeeiiiii! Eks piirivalvepunktis töötamine on vastutusrikas töö ja eks nad peavadki kahtlustama - aga endale tundub pisut naljakas, aga naerda piiripunktis ei tohi ja nalja teha ammugi mitte :)
Noh nüüd veel ainult deklaratsioon täita, et kust tuled, millega ja kuhu lähed. Siis härra, kes deklaratsiooni vastu võtab ning ikka väga ükskõikselt ja tüdinult oma ühe nimetissõrmega arvutisse toksib annab ka lõpuks meile "dabrooo" siseneda motikaga nende riiki!!!!! Juhheiiii Venemaa siit me tuleme!
Piir on ületatud nüd jääb vaid edasi sõita :) ja avastama minna!
Kuna meie soov on sõita läbi Nida poolsaarele (Kurskaja kosa), siis viib meie siiski läbi suure linna Kaliningrad. R. arvas, et kuna ta selliste riikide vahel, see tükike Venemaad, siis see pidavat olema euroopastunud - euroopastunud my ass :))) Venemaa on ikka Venemaa. Seega liiklus suures linnas on puhas hullumaja, aga selles on riigis on ikka puhtalt survival küsimus - kui tahad kuskile jõuda, siis PEAD trügima, olema ebaviisakas, kiirendama ja olema meeletult tähelepanelik, et keegi sisse ei sõida. Reegleid väga pole :) Linna sõidust väsisime nii ära, et vahepeal tegime söögipausi. :))) Kurassant cafe's !!
Vaatamat hullumeelsele liiklusele ja "kõvem mees võidab" suhtumisele saime me selles vahva nimega kohvikus ühe parima teeninduse osaliseks üldse selle reisi jooksul! Nagu Venemaal söögikohtades ikka, siis menüü oli pikk ja lai, alates croissant'idest, borši ja pastani välja :) sushit ausõna polnud, aga sushirestoran oli kohe järgmine uks, nii et tõenäoliselt kui oleks tahtnud tellida, siis oleks toodud raudselt :D
Aga teenindaja noormees Igor oli väga meeldiv, sõbralik ja super kiire ja toimekas teenindaja :) Ajasime ka niisama juttu temaga elust-olust ning ta teadis rääkida, et uudistest olevad läbi jooksnud info, et Nida poolsaarel olev piiripunkt taheti kinni panna? Me olime nagu whaaaattt ...???
Otsustasime, te teeme proovi ikka, et kui juba saarele siseneme, siis kindlasti sealt saab uurida kelleltki.Kuna teise piiripunkti minek oli ülipikk tee ning kell oli juba 19:00 õhtul otsustasime riskida lühema tee kasuks.
Kõrvus kumises seekord Eminem :) läbi Venemaa.
Edasi viis tee meid siis muudkui poolsaare poole. Otsustasime igks juhuks olla ka ette targad ning paak täis tankida (meie motika täispaagist jätkub ca 250km). Ja nii kaua kuni me ootasime bensiinijaama taas avanemist (!!! :)) nägime, et tuli üks leedu numbrimärkidega auto. R. pakkus, et uurime piiripunkti kohta nendelt. Leedukad rääkisid vabalt vene keelt ja olid ülisõbralikud isegi kutsusid enda juurde Palangasse ööbima :)
Igal juhul selgus, et piiripunkt on täiesti avatud, et see ikka puhas jama - ikka ju turistisaar nagu ka J. arvas, et täiesti ebaloogiline. Suvehooajal sulgeda...
Teate need leedukad ootasid meid veel piiripunktis, et kontakte vahetada ja veel suhelda - õues oli juba kottpime ja piiripuntis läks meil ka aega - nad pidid meid oma 30.min.ootama. Leedukad on kannatlikud.
Võib julgelt pakkuda, millest võis olla tekkinud tehniline vaheaeg?
Ok, ütlen. Toimus vahetuse üleandmine :) kogu bensiinijaam suleti 10-minutiks ja kõik.
Jube naljakas oli ikka :)))
Venemaa teed - vot olete näinud seda sarja Võimalik vaid Venemaal - täpselt nii ongi. Haaah - off road linnast väljas koguaeg :)
Kurskaja kosa (Nida poolsaar) - liigume sinu poole. Oleme Leedu poolel ikka päris mitu korda käinud. Seega arvasime ka Venemaa poolel sama olevat .... jah, on saarele sisenemise tasu 150rubla (motikas), muud mootorsõidukid kallimad, eriti autosuvila. Aga juba see müügipunkt oli ajast ja arust pärit. Venemaal minu meelest ongi selline suhtumine, et kui asi töötab, siis miks peab midagi muutma või remontima vms. Töötab, super. Saarele sisenemise luba saadud.
Igal juhul kui tahad midagi näha - pead maksma. Selge, J. käis asja uurimas, kuna rublad olid otsas pakkusin eurosid - noormees sõijaväelase riietuses, küsis, miks me sinna minna üldse tahame. No J. ütles, et vaataks vaadet, et seal on äkki ilus. Noormees kinnitas, et seal pole ilus :)))) on vaid laht. J. naeris nii, et pisarad jooksid :))) vot sulle. No me siis ei läinud vaatama kuna ilus ju polnud :P
Kurskaja kosa - tõeline wild wild west :) nimelt kogu see saar ongi looduskaitseala ning rahvuspark. Ca 86km pikk, millest 43km on siis ühe riigi ja teine 43km teise riigi oma. Aga antud riigil polnud küll väga huvi, et rahvas seal midagi näeks. Nimelt sõidutee läheb lihtsalt otse keskelt läbi saare/metsa, et mitte midagi ei näe :) Leedu poolel on aga seevastu super vaated, mööda rannikut ja mööda metsa. Imekaunis!
Kell oli juba palju ja läks pimedaks, ning me polnud isegi veel piiri ületanud. Huhh. Ja siis peausime, sest J. pidi pildistama järjekordset päikseloojangut - ja see oli ilusaim, mida me siin Venemaa poole nägime.
Aga loomadest nägime mitut rebast, isegi piiripunktis silkas üks pidevalt edasi tagasi :). Tuhkur, kes jooksis nina eest läbi ja tee äres olev suur metssiga - vot see oli hirmus. Pagan and on suured. Ja tegelikult motikaga olles, oled sina ja kohe on ju see siga :)))) Mingit und enam polnud silmas, vaid silmad olid ülivalvel. Öösel on sõita väga raske ja veel paduvihmas.
Imeline päikseloojang Venemaa poolel
Telkida või mitte telkida? Selles on küsimus.
Nimel R. oli meile ju ka kaasa pakkinud telgi, madratsid jne varustuse. Ja esialgne plaan oli siis Nida linnas või selle vahetusläheduses telkida. Aga - taaskord soosis ilm meie soovidele kaasa - peale päikseloojangu pildistamist hakkas meeletu paduvihm JÄLLE! Dziises, palju võib?
Piiri ületusega läks ka veidike aega, ootasime oma järjekorda lageda taeva all vihma käes - Yes!
Igal juhul selle hetkel otsustasime, et ei telgi vaid üritame kell 22 pimedas ikkagi mingi öömaja leida endale, et saaks peale pikka päeva ikkagi sooja dušši alla ning oma riided ära kuivatada.
Huuh - ühes kohas, kust küsisime saimegi öömaja, vist mingi personali toa, aga sellel hetkel ja kellaajal on täiesti ükskõik. Peaasi, et on kus olla.
Nii, et kõik meie telkimismõtted selle reisi ajal lõppesid alati sellega, et olime paduvihma käes (ja seda ausalt üle päeva) ning R. arvas, et ta peab ikkagi mõtlema, et J.'l oleks hea ja soe :)
MOTO GOURMET :)
See positus on siis pühendatud ainult puhtalt toidule :)))
Olgu siis ette ruttavalt ära öeldud, et me ei söönud ainult bensiinijaamades :) kuigi tuli ka seda ette igal juhul.
Bensiinijaamades saab pika tee puhul käia vähemalt 2xpäevas.
Meie esimene lõuna Rootsis - sõitsime mööda rannikut ja näigime kohviku märki. Kaardil asus Nynäs rahvuspargis.
Õhtusöök külakeses Gryt.
Lõunasöök Ölandi saarel - fantastiline söök! :)
Rootsi buffee laud õhtuks. Karlskrona linnas.
Kalasupp teel Malmösse. Rannikulinn nimega Simrishamn. See oli lihtsalt nii uskumatult maitsev - huhh.
Tahtsime tegelikult naiivselt Malmös minna restoran nimega Bastard (soovitus Where Chef's Eat), aga kahjuks see oli täis ja ootejärjekord oli miinimum 1-2tundi :(.
Siis, aga avanes meile hoopis mõnus meenutus Hispaania köögist.
* * Aga Skandinaavia koha pealt (Rootsi ja Taani) on toidud suurepärased igal pool - me ei saanud kordagi kuskil imellikku või halba toitu. Nad teevad väga palju ise leiba, mis on võrratu ning palju kasutataks kohalikku toorainet ja värskeid aiasaadusi.
Ja no kui kõht väga tühjaks läheb, siis maisi saab igalt poolt tee äärest :)))
Õhtusöök Lübeck'is - selle koha võtsime Trip Advisorist :P - hhaaahhaa Olde Hansa Lübecki moodi. See selleks - läks kogemuste hulka jälle :) Saksa hansaköök.
Energy shot's - šokolaad ja kohvi :) bensukapaus! See on selline hea kiire boost, et saaks jõudu edasi sõita.
Võite ära arvata, kus riigis sellist toitu saime?
Poolas muidugi .... ei olnud valikut tuli ka sellist toitu vahest süüa :(
Meie ilus ja maitsev (fääntsi) pulma-aastapäeva õhtusöök Sopotis, Mera Spa hotellis, ka Poolsas - olgu öeldud. :) kes meid tunnevad, siis need teavad, kes mida sõi :D
Oh Venemaal on taas super - Kruassant Cafe's oli selle supi nimi Lithuanian borch :)
No ja loomulikult blintsiki :) ooo ei need olid seal aladushki :) poiss naeris mu blintsikute peale.
Ma ütlen poteito potato :) Vene köök rocks :)
See pidavat olema lätlaste rahvustoit:
Keedukartul heeringaga ja kodujuustuga
Leivasupp kuivatatud puuviljade ja vahukoorega
See on MEIE rahvustoit ikka kaa ju :))))
Taaskord Leedu borš ehk siis lätlaste Külm borš
See söögikoht on Jurmalas üks meie vana-vana lemmik :P Brown Sugar Cafe.
Avati veel siis kui Dima veel nende restoranis töötas :) nii, et vana hea tuttav.
Jurmala kohviku kurikuulsad mandliküpsised - ausõna need on sama head kui 5-6 aastat tagasi.
Küsimus, kas Roma sööb kodumaiseid mustikaid metsa all või ...... ? :)
DAY 9 - Meie kaunis Baltikum
teisipäev 12.08.2014
Selge on see, et ületades Venemaa-Leedu piiri langes veidi kivi südamelt, sest see tundus juba ikka peaaegu koduna ning ikkagi Euroopa :) - tõenäoliselt just seetõttu, et see tundus juba palju kindlam ja vähem ootamatum sõit edasi.
Tänane plaan on:
Nida linn, Neringa poolsaar, Klaipeda, Palanga, Liepaja, Venspils, Kolka tipp, Dzintarkrasts ca 423km
.JPG)
Nida linn - on Neringa poolsaare kõige lõunapoolseim linn. Siit on Vene piirini ca 4km.
Linn on kuulus oma kaluriarhitektuuri ja kauni liivaranna poolest. Imeline ja üliarmas linnake ja poolsaareke, mida on alati meeldiv külastada. Leedukad hoolitsevad tõesti südamest oma poolsaare eest ning kogu Kura Rahvuspargi eest.
Nida ja igavene vihm :)
Ma arvan, et meil on see ca 4-5 selle poolsaare külastus ning ausõna ilma liialdamata on meil "vedanud" enamus kordades veeta selles linnas vihma käes :). Ja ega ka seekord midagi teisiti polnud.
.jpg)
Nida külje all kõrguvad kuni 50m kõrgused liivaluited, mida kusjuures me polnudki varasematel aastatel külastanud. Siit avanesid kaunid vaated nii merele kui lahele. Selgus internetist, et 1930-ndatel aastatel oli Nida väga populaarne saksa puhkajate hulgas. Linna kutsuti ka Preisimaa Nizzaks. Hetkel ta enam nii popp saksalaste seas võibolla pole, aga siiski üsnagi palju ja just taaskord autosuvilatega seiklejaid oli palju.
Leedu läbisime väga lihtsalt ja kiirelt, sest kõige lühem Läänemere rannajoon on Leedul 99km ja kõige pikem Rootsil.
.JPG)
LÄTI - Totally Off from the road ..... ja mega ilus Läänemeri .....
Otsus oli ikka võimalikult mööda ranniku äärt edasi liikuda ja noh kuna ausalt kodukatus juba paistis, siis tegelikult ei tahtnudki me veel, et reis lõppeks .... :)
.jpg)
.jpg)
Üritan selfide tegemist õppida :)
.JPG)
.jpg)
.JPG)
Väike klipp R. i pusimisest :) Totally off from the road ....
Õnneks lõppes kõik ünnelikult ning meie tee võis jätkuda.
.JPG)
Lätimaa Läänemere tipp-punkt Kolkasrags (Kolka), kas teate et ilusa ilma korral on siit nurgast ja ka vastupidi näha meie kodumaad ehk siis Saaremaad :) See oli väga lahe avastus. Meie seda ei teadnud. Sõrve sääre tuletornist järgmine kord vaatame.
.jpg)
"Talisupleja" :) ehk kiire õhtune suplus
.jpg)
.JPG)
Imelised päikseloojangud viimasel selle reisi ööl ....
JA ausalt Baltikum on imeline, sest me oleme väiksed riigid ja hoolime väga ennast ümbritsevast. Loodus on imeliselt puhas ja hoitud ning merele juurdepääs alati olemas.
DAY 10 - Kodu juba paistab
kolmapäev 13.08.2015
Kiire kulinaarne peatus Jurmalas ning edasi juba Eesti.
.jpg)
.jpg)
Meie piiripunkt Ainaži, kust tihti inimesed mööda/läbi tegelikult ei sõida, aga see on imeline rannikutee mööda Läänemere äärt koju Tallinnasse. Siin õnnestus veel kaht motopaari, kes uskuge või mitte olid teel Helsingist läbi Eesti Lätti, aga ise pärinesid Taiwanist. Meil oli nagu whaaaat! Nagu märk meile - may be one day! :))))
.jpg)
.jpg)
Eriti "terav elamus" oli siiski lõpetuseks ka see, et tegelikult oli ju õhk soe ning terve see aeg, kui olime sunnitud paduvihmas sõitma lõi ka välku, ükskord isegi täiesti meie nina ees - ausõna see võttis ikka põlved nõrgaks ja värina sisse!
.jpg)
No nii, ega vihm siis lõputult kesta :) selline vaatepilt siis päris reisi lõpuks kuskil Türisalu kandis juba!
Aitäh kallis R. et jagad oma kirge minuga ning ise loodan, et olen sulle just selline reisisõber, kellega ühel päeval ümber maailma minna!
Läänemeri meie kodu juures, home sweet home!
On tore olla tagasi kodus!
